Küttekulude vähendamine:
Küttekulude vähendamiseks on palju võimalusi: toatemperatuur, radiaatorite ja termostaatide valik ning korralik ventilatsioon, aga ka aknad ja uksed. Sama oluline on ka küttesüsteemi hooldus ja paigaldus ning küttesüsteemi ja hoone renoveerimine. Sellesse loetellu oleme lisanud kõik säästumeetmed, sealhulgas üldised soovitused küttekulude vähendamiseks ja uued ideed hooneomanikele. Lisaks saate teada, mil moel on sooja vee tarbimine lisavõimalus küttekulude kokkuhoiuks.
- Kõige tähtsam odava kütte puhul
- Kuidas küttekulusid kõige tõhusamalt vähendada? Üldised soovitused ja nõuanded
- Tõhus küte ka suvel: nõuanded, kuidas küttekulusid veelgi vähendada
- Mil moel mina kui hoone omanik saan küttekulusid veelgi vähendada?
- Korduma kippuvad küsimused küttekulude vähendamise kohta
Kõige tähtsam odava kütte puhul
- Energiasäästlik küte algab õigest ruumitemperatuurist ning seda saab reguleerida termostaatidega ja juhtida termomeetrite abil.
- Radiaatorid kiirgavad soojust kõige tõhusamalt siis, kui need on õhutatud, tolmuvabad ja alati vabalt ligipääsetavad.
- Oluline energiasäästutegur on korralik õhutamine, st täielik õhutamine, mitte pooleldi avatud aknaga õhutamine.
- Tihendatud aknad, suletud toauksed, kardinad ja rulood võimaldavad ruumis paremini soojust hoida.
- Küttekulusid saab oluliselt vähendada sooja vett säästes.
- Selleks, et radiaatorid töötaksid tõhusalt, tuleb neid korrapäraselt hooldada ja seadistusi kontrollida.
- Pikemas perspektiivis saab säästa nii küttetorustike, pumpade, kütte- ja veesoojendussüsteemide kui ka hoonete renoveerimistööde teostamise abil.
Kuidas küttekulusid kõige tõhusamalt vähendada? Üldised soovitused ja nõuanded
Olenemata sellest, kas elate üürikorteris või omate omaenda kinnisvara, saab igaüks neid nõuandeid ja soovitusi järgides vähendada talvel küttekulusid ja tagada tõhusa kütte.
Varustage ruumid termomeetritega:
termomeetrid aitavad palju soojusenergiat säästa. Kõikidesse tubadesse, kus sageli viibite, paigaldage termostaat (soovitatavalt digitaalne). Nii saate paremini ruumi temperatuuri reguleerida, saate teada, milline on teie mugavustemperatuur ja mõistate kiiremini, millised ruumid on liiga soojad või liiga külmad. Ka nii saab soojusenergiat säästa.
Valige õige toatemperatuur:
talvel on optimaalne toatemperatuur vahemikus 16–23 °C. Igas ruumis temperatuuri seades saab soojusenergiat säästa mis tahes küttesüsteemiga. Elu- ja puhkealadel ning ka vannitoas on optimaalne temperatuur olenevalt enesetundest 20–23 °C. Köögis, magamistoas, esikutes, panipaikades ja harva kasutatavates ruumides võib temperatuur olla jahedam – umbes 16–20 °C. Veel üks soovitus ökonoomsemaks kütmiseks ja küttekulude veelgi enamaks vähendamiseks: alandades toatemperatuuri vaid 1 °C võrra säästate küttekuludelt 6%. Jälgige aga, et siseõhk ei jahtuks talvel alla 16 °C, ning et madalam temperatuuritase oleks ruumis püsiv, et vältida hallituse teket.
Seadistage radiaatori termostaadid õigesti:
ärge keerake radiaatori termostaate põhja, vaid ainult soovitud temperatuurini. Termostaadil olev number 1 vastab umbes 12 °C temperatuurile, 2 ‒ umbes 16 °C, 3 ‒ umbes 20 °C, 4 ‒ umbes 24 °C ning 5 ‒ umbes 28 °C temperatuurile. Termostaate põhjani keerates ei soojene toad kiiremini, vaid pigem kuumenevad asjatult üle. Jätke termostaadi seadistus kogu päeva jooksul samaks. Nii hoiab radiaator ruumis püsiva temperatuuri. Küttekulude vähendamise eesmärgil ei ole soovitatav kütet perioodiliselt sisse ja välja lülitada. Umbes tund enne magamaminekut võid termostaadid madalamaks keerata, et radiaatorid jätkaksid kütmist jääksoojusega.
Vahetage vanad radiaatori termostaadid programmeeritavate termostaatide vastu:
küttekulusid saab vähendada ka uute elektrooniliste termostaatide paigaldamisega. Ruumi temperatuuri saab seada kuni kraadi täpsusega ning selleks ajaks ette programmeerida, mil soovite, et ruumid oleksid soojad (nt vannitoas hommikul enne ärkamist või tubades õhtul enne koju jõudmist). Nutitermostaatide lisafunktsioonid, nagu nädalapäevade ja nädalalõpu programmid ning radiaatorite temperatuuri automaatne alandamine inimeste äraolekul, avatud akende korral või öösel, võimaldavad küttekulusid vähendada ka üüritavas elukohas.
Kontrollige termostaadi ventiili vaikeseadet:
ruumi temperatuuri reguleerimiseks radiaatori termostaati keerates käivitub sisemine ventiil, mis reguleerib kuuma vee voolu radiaatorisse. Kui see ventiil on vaikimisi liiga suletud või liiga avatud, ei kuumene radiaator piisavalt või kuumeneb üle. Kui vigaste termostaatide tõttu on küttekulud liiga suured, paluge soojusenergia säästmiseks spetsialistil seda seadistust kontrollida.
Õhutage radiaatoreid:
üks vastustest küsimusele „Kuidas õigesti ja säästlikult kütta?“ on korrektselt toimivad radiaatorid. Kui termostaadi ventiil on õigesti reguleeritud, kuid radiaator on täiesti leige, võib radiaatorisse olla kogunenud õhk. Radiaatoreid saate ise õhutada õhutusvõtmega, mida saab osta ehitusmaterjalide kauplustest. Iga radiaatori küljel ülaosas on vastav ventiil, mille saate hõlpsasti avada. Õhk pääseb välja ja niipea, kui vesi hakkab välja tulema, võite ventiili sulgeda.
Pühkige radiaatoritelt tolm:
radiaatoriribide vahele koguneb aja jooksul tolm, mis häirib õhuringlust. Pühkige radiaatori seest ja tagant tolmu kord kahe aasta jooksul – sel viisil säästate veidi soojusenergiat.
Ärge varjake ega katke radiaatoreid:
kui radiaatorid on mööbli varjus või kardinatega kaetud, ei saa soojus piisavalt ruumi eralduda. Seetõttu muutub küte ebatõhusaks. Nihutage mööbel radiaatoritest veidi eemale ja võimalusel ärge katke neid kinni.
Vähendage küttekulusid korraliku õhutamise abil:
värske õhu olemasolu siseruumides on oluline, kuna see parandab enesetunnet ja hoiab ära niiskuse tekke. Soojusenergia säästmiseks ei tohi ruume liigselt jahutada. Täielik õhutamine: kolm-neli korda päevas akent avades ja lühiajaliselt tuuletõmbust tekitades pääseb ruumidesse piisavalt värsket õhku ja samas ei lähe ka soojust kaduma. Talvel piisab viiest kuni kümnest minutist, kevadel ja sügisel 15–20 minutist. Eriti oluline on täielikult õhutada magamistuba, kööki ja vannituba pärast nende ruumide kasutamist. Lisasoovitused soojusenergia säästmiseks: lülitage õhutamise ajaks radiaatorite termostaadid välja ja ärge jätke talvel aknaid pooleldi avatuks, et seinad ja põrand maha ei jahtuks.
Tihendage ja reguleerige aknad ja välisuksed:
see nõuanne aitab vähendada küttekulusid vanas hoones või vanas hoones asuvas korteris. Akna või ukse lähedal põlevat küünalt hoides saate kontrollida, kas aknad ja välisuks on tihendatud. Tihendamata kohtade tihendamiseks võite kasutada uut tihendit või tihendusteipi, mida saab osta ehituspoodidest. Akende ja uste õige liikumise tagamiseks usaldage nende reguleerimine spetsialistile. Selleks et tihendamata akende ja uste tõttu tekkinud küttekulusid veidi vähendada, võib kasutada ka tuuletõmbetõkesteid.
Hoidke köetud ruumide uksed suletuna:
eluaseme või korteri tõhusaks kütmiseks on soovitatav hoida harvemini kasutatavates ruumides madalamat temperatuuri. Veenduge, et selliste ruumide uksed oleksid suletud ja ruum püsiks soe. Kui jahedasse ruumi satub niiske soe õhk, võib aja jooksul tekkida hallitus. Küttekulusid saab vähendada ka tuuletõmbetõkestite abil.
Öösel tõmba kardinad ette ja rulood alla:
aknad on igas ruumis konstruktsioonilt kõige jahedam koht. Täiendava soojapidavuse eest saate ise hoolitseda, tõmmates külmadel öödel kardinad ette või lastes rulood alla, et küttekulusid veidigi vähendada ja ruumid öö jooksul liiga külmaks ei läheks.
Soojad riided, tekid ja vaibad:
lõppude lõpuks on küttekulude vähendamisel oluline roll ka kehasoojusel. Mida rohkem soojust ise eraldate, seda vähem kütmist vajate. Mugavad kampsunid, paksud sokid ja soe pesu hoiavad paremini kehasoojust ning neid võiks soojusenergia säästmise eesmärgil korteris kanda. Samuti võid pikemalt istudes peale võtta kerge teki või panna külmale põrandale vaiba maha.
Tõhus küte ka suvel: nõuanded, kuidas küttekulusid veelgi vähendada
Elektrikulude vähendamine on oluline mitte ainult talvel, vaid ka muudel aastaaegadel, mil kütmist ei toimu. Nimelt on hoones küte ka kevadel, suvel ja sügisel sooja vee tagamiseks sisse lülitatud. Paljud majapidamised ei tea sageli, mis on sooja vee maksumus, kuid see on täiendav säästmisvõimalus.
Kuuma vett saab kokku hoida iga päev duši all käies ja käsi pestes, nõusid pestes või maja koristades. Kui sooja vett läheb vähe vaja, tuleb hoone küttesüsteemis vee soojendamiseks vähem kütta. See tähendab, et sooja vee säästmine on tihedalt seotud soojusenergia säästmisega! Te mitte ainult ei vähenda veetarbimist ja ei säästa vett, vaid vähendate ka kommunaalettevõtete veevõtu- ja reoveekäitluskulusid. Kui korterisse või majja paigaldada elektriline läbivoolusoojendi, säästetakse oluliselt ka elektrikulusid.
Nõuandeid küttekulude vähendamiseks, tarbides vähem vett:
Kasutage ökonoomset dušiotsikut:
ökonoomne dušiotsik vähendab voolava kuuma vee kogust ja tagab samal ajal sama mugavuse nagu tavaline dušš. Ökonoomseid dušiotsikuid saab osta igast ehitustarvete kauplusest, santehnikakauplusest või veebist. Kiiresti ja lihtsasti vahetatavad otsikud võimaldavad tulevikus soojusenergiat oluliselt säästa.
Paigaldage segistitele vooluhulga piirajad:
vooluhulga piirajatel on ökonoomsete dušiotsikutega sarnane säästuefekt ja neid saab tange kasutades hõlpsasti enamikele segistitele paigaldada. Sarnaselt sõelale segab vooluhulga piiraja vee säästmiseks veejoa õhuga. Seejuures ei mõjuta see sooja vee pakutavat mugavust. Ostes pöörake tähelepanu õigele läbimõõdule, kuna vooluhulga piirajaid on erineva suurusega.
Mil moel mina kui hoone omanik saan küttekulusid veelgi vähendada?
Kui olete kinnisvara omanik, uurige veelgi enamate võimaluste kohta küttekulude vähendamiseks, mida te üürikorteris kasutada ei saa.
Nii nagu auto puhulgi, aitab korrapärane ja õige küttesüsteemi hooldus vältida kulukaid remonditöid. Kui kulumine ja kahjustused avastatakse varakult, saate pikemas perspektiivis küttesüsteemi hoolduskuludelt säästa. Parim aeg hooldustööde tegemiseks on kord aastas enne uue kütteperioodi algust.
Tõhusa kütte eelduseks on ka küttesüsteemi optimaalne seadistus. Mitmed parameetrid peavad olema õigesti reguleeritud: gaasi seadistus, küttekõver, pealevoolu temperatuur, aga ka öörežiim, et küttesüsteem tagaks kõigis ruumides pidevalt optimaalse temperatuuri. Küttesüsteemi seadistuste õigeks seadistamiseks ja parameetrite kontrollimiseks võtke ühendust küttesüsteemi paigaldajaga.
Kui hoone mitmed radiaatorid, arvestamata ventilatsiooni ja õigesti reguleeritud termostaadiventiile, ei suuda vajalikku soojust tagada, tuleb ette võtta hüdrauliline tasakaalustamine. Seoses sellega hoolitseb küttespetsialist selle eest, et kõikide korruste kõikidesse radiaatoritesse voolaks piisavalt sooja vett, et tagada ruumis soovitav temperatuur ja sel viisil säästa soojusenergiat.
See on väga oluline tegur, mis sageli tähelepanuta jäetakse. Ainult täiustatud kondensatsioonitehnoloogia paigaldamisest ei piisa. Pikaajalise energiasäästu tagamiseks tuleb gaasikatelde puhul tagada kondensatsiooniefekti nõuetekohane toimimine! Eeltingimused, mida küttesüsteemi paigaldaja peab tagama, on väljuva ja sissetuleva voolu pikaajaline madal temperatuur (<55 °C), mitte liiga kõrgele seadistatud küttekõver, sh hüdrauliline tasakaalustamine ning kondensatsioonikatla läbimõeldud ühendused koos pumpade ja radiaatoritega. Nimetatud tingimuste tagamisel on võimalik ökonoomne gaasiküte. Pöörake tähelepanu ka järgmisele kindlale märgile: kui korstnast väljub veeaur, siis kondensatsiooniefekt ei toimi.
Šahtides ja keldrites asuvad küttetorud tarbivad tarbetult energiat ning nende soojustamine on üks lahendusi küttekulude vähendamiseks, seda eriti vanades hoonetes.
See soovitus tuleb kasuks ka küttekulude vähendamisel, eriti vanades hoonetes. Kaasaegsed ülitõhusad lisa-ajalülititega pumbad vähendavad oluliselt tarbitavat elektrienergiat, tasudes end ära juba mõne aasta pärast, ning kütmine on tänu madalamatele pikaajalistele jooksvatele kuludele odavam. Pumpade vahetamiseks võtke ühendust küttesüsteemi paigaldajaga.
Kui küttesüsteem on töös olnud juba 15 või 20 aastat, kannab küttesüsteemi renoveerimine küttekulude vähendamisel väga olulist rolli. Milline küttesüsteem on aga tänapäeval kõige odavam? Energiasäästlikes küttesüsteemides kasutatakse kondensatsioonitehnoloogiat sageli kombineerituna taastuvenergia ja nutimaja komponentidega. Kui kasutate vana õli-, diisli- või gaasiküttesüsteemi, võite moodsale nutikale hübriidküttesüsteemile üleminekul säästa energialt ja kuludelt umbes 30 protsenti. Saate vahetada ka energiaallikat ja muuta oma küttesüsteemi soojuspumba- või pelletküttesüsteemiks ning sel viisil tagada madalate jooksvate kuludega kütmise.
Küttesüsteem peab tagama sooja vee aastaringselt ka siis, kui küte on välja lülitatud. Kaasaegse tõhusa veesoojendussüsteemiga on võimalik küttekulusid kokku hoida. Nimetatud soovituse aluspõhimõttena tuleb sooja vee soojendamiseks kasutada taastuvenergiat (nt päikeseenergia või soojuspump) ning kvaliteetset ja väga korralikult isoleeritud soojaveepaaki, mis tarbib vähem ooterežiimi energiat.
Paljudes vanades hoonetes on hoone energiatõhususe suurendamine samaaegselt küttesüsteemi täiustamisega oluline võimalus tõhusa kütte tagamiseks. Vanades hoonetes saab küttekulusid vähendada soojustatud radiaatorikatete ja ruloode paigaldamise, rullruloode paigaldamise, akende vahetuse ja fassaadi soojustamise teel.
Ventilatsiooniseadmed on sageli veel üks tegur, mis võimaldab soojusenergiat säästa. Seadmed tagavad ruumides automaatselt vajaliku õhuvahetuse ja hoiavad sel viisil püsivat õhutemperatuuri, soojendades kasutatava väljatõmbeõhuga külma õhku. Nii saate kütteperioodil energiat säästa.
Korduma kippuvad küsimused küttekulude vähendamise kohta
Samavõrd olulist tähelepanu tuleks pöörata nii küttesüsteemi ostu- kui ka kasutuskuludele. Pikemas perspektiivis on küte kõige odavam, kui kasutate suures osas taastuvenergiat (päikeseenergia, geotermaal- ja keskkonnast tulenev soojus, puit ja roheline elekter).